Ma ei ole vahepeal üldse jõudnud/viitsinud siia kirjutada. Mõningast nokitsemist ja käsitööd olen teinud küll, aga millegipärast istuvad need asjad niisama. Mõnest on pildidki tehtud, aga näe, pole veel siia jõudnud.
Suvel teatas õde, et minu umbes 5 aastat tagasi talle tehtud sõbrapael on lootusetult kulunud ja katki ja et kas ma teeksin talle uue. Midagi, mis iseloomustaks mind. Ma ei osanud ennast kuidagi muud moodi iseloomustada, kui kasutades roosat värvi, kuna viimasel ajal olen millegipärast roosaga just palju asju teinud. Uus lemmik?
Asi ise tuli siis selline pärlitega ja põimitud. Suurus on käe suurusele vastavalt kohandatav.
Vaikselt suurendan ka oma heegelmotiivide kuhja. Neist on plaanis üks tore asi valmis teha. Mis, jääb veel saladuseks.
Üritasin vahepeal uut sokipaari alustada. Rõhk sõnal "üritasin", kuna ma võtsin seda üht sokki vähemalt kolm korda üles ja proovisin teistmoodi ja praegu istub see ka mingi suvalise jupina ja ootab üles harutamist. Lihtsalt ei ole üldse rahul sellega. Võibolla ma ei oska enam ilusaid sokke teha. :(
Tõsi, ühed sokid sain valmis ka. Need on valgest ja tumepunasest Novita Nalle lõngast, mille ohvriks ma olen langenud. Nii mugav ju Prismas söögikraami ostes ka tokk või paar korvi pista. Olgu, võibolla ma siiski oskan veel ilusaid sokke teha. Kuigi neid polnud just keeruline kududa.
